Kuidas rippuvad kunsttaimed kinnituvad?

Täna mõtlesime sinuga jagada natukene praktilist infot. Meilt on aeg-ajalt küsitud, et millised näevad välja rippuvate kunsttaimede kinnituskohad ning kuhu ja kuidas need üldse paigaldada võiks. Otsustasime kokku panna lühikese blogipostituse, sest rippuvad isendid on teie hulgas alati populaarsed olnud ning saad siit ehk sinagi mõne idee juurde.

Paljudest rippuvatest isenditest on meil tõesti fotod ainult eest- ja lähivaates ning fakt, et kinnituskoht neilt ei paista on tegelikult ju ainult positiivne – see on põhjusega lehtede/okste taha ära peidetud. Laias laastus on rippuvatel taimedel kahte erinevat tüüpi taguseid. Teine lugu on aga samblapaneelide ja muude roheliste mattidega. Nüüd pole muud, kui võtame need ükshaaval ette.

Paljude lehtede ja vartega taimede puhul asub tugevast plastikust painduv osas selle ülemises, kõige lopsakamas kohas. Liiga segase kirjelduse vältimiseks näitame sulle parem fotosid, nii on  pilt selge.

Kõige lihtsam viis on taim lihtsalt otsapidi mõnda vaasi, taimekasti või dekoratiivpotti torgata ning sealt äärtmööda rippuma sättida. Seda varianti oleme isegi kõige rohkem kasutanud. Tihti hoiab raskem tagumine osa ise taime tasakaalus ning potist välja kukkumast.

Kui taim raskuse tõttu siiski vahel tühja potti püsima ei taha jääda, kasuta seal midagi täiteks. Kui pott asub näiteks kõrgemal riiulil ja täidis taime alt niikuinii välja ei paistaks, võid kasutada ükskõik mida majapidamisest leiad. Meie hinnangul on parimaks abimeheks penoplast, kuhu isend sisse torgata ning nii pole karta, et see kuhugi liiguks. Kui soovid viimseni lihvitud tulemust, soovitame penoplasti kõrval täiteks kasutada näiteks liiva, kruusa või peenikest killustikku, kuhu viimase kihina viska ka peotäis dekoratiivkive.

Muide, penoplast on ideaalne vahend ka siis, kui sinu dekoratiivpott või taimekast on liialt sügav ning pead taimed kuidagi kõrgemale tõstma. Lõika penoplastist vajaliku suurusega tükid, täida kast ning kasuta taaskord viimase kihina kive/kruusa või muud taolist.

Lisaks poti sisse torkamisele lubab vaevumärgatav tagune taimi kenasti ka seinale kinnitada. Kuidas sulle alumistel piltidel nähtu meeldib? Sellest, kuidas taime tagune omakorda seina külge panna, kirjutame allpool.

Taolistel pikkadel taimevanikutel on sees peenike metallist traat, mis ulatub otsteni välja. Traadist otsa on lihtne väänata ning kerge vaevaga soovitud kohta kinni põimida. Nende puhul ei jää peenikesed kinnituskohad üldse paistma, sest saad need kerge vaevaga lehtede alla peitu jätta. Mõnel vanikul on ühes otsas ka rõngas, mõnedel lihtsalt traat.

Võtame näidetena meie populaarse sambla ja luuderohu. Samblamatid on mõeldud mitmekaupa koos kasutamiseks ning sellepärast on tagused üksteisega kergesti haagitavad. Detaile näed järgmistelt fotodelt.

Mati tagaküljel on niisiis plastikvõre, mis lubab toodet erinevat moodi kinnitada, parim võimalik lahendus sõltub projektist endast ja eelkõige pinnast, kuhu matt läheb. Kui sul on vaja täita suur betoonsein, siis võib tooted esmalt näiteks õhukesele puitplaadile kinnitada ning see omakorda ühes tükis betoonseinale.

Nii paneelide kui rippuvate taimede paigladuseks saab kasutada iseliimuvaid kinnitusi. Neid leidub näiteks Bauhausis. Leidub nii konkse, naelu kui nagisid ja mõnede projektide juures sobib kasutada ka teipi.

Loodetavasti sai pilt selgemaks ning nagu ikka – kui mõni küsimus jäi või juurde tekkis, oleme alati rõõmuga vastamas. Saada e-mail või või võta meiega ühendust online chati kaudu. :)